Kohvijoojatel on olulise näitaja vereanalüüsid paremad.
Teadlased on avastanud kohvi uue positiivse külje / foto depositphotos.com
Uuring on näidanud, et kohvijoojad võivad elada viis aastat kauem kui need, kes kohvist hoiduvad, kirjutab veebileht The Independent.
Kui joote mitte rohkem kui neli tassi (või 400 mg kofeiini ekvivalenti päevas) päevas, võib see aeglustada bioloogilist vananemist, pikendades telomeere, kromosoomide otste kaitsvaid struktuure. Lühemat telomeeri pikkust nendes rakkudes seostatakse teatud vanusega seotud haiguste suurenenud riskiga ja seda peetakse rakkude vananemise markeriks. Teadlased on leidnud, et mõõdukal kohvi joomisel võib olla positiivne mõju, kuid suurtes annustes on see vastupidine.
“Kohvi tarbimine kuni soovitatavate tasside piirini päevas oli seotud viis aastat noorema bioloogilise vanusega võrreldes kohvi mittejoojatega,” märkisid uuringu autorid.
Teadlased on väitnud, et kohvis leiduvad võimsad antioksüdandid ja põletikuvastased ühendid võivad kiirendada bioloogilist vananemist ja pikendada telomeere. Need leiud avaldati ajakirjas BMJ Mental Health.
Telomeerid asuvad kromosoomide lõpus, et vältida nende kulumist või sassi minemist – nagu kingapaelte plastikotsad. Vanusega telomeerid lühenevad. Kuid need struktuurid on tundlikud toitumise ja võib-olla ka kohvi suhtes, mida on mõõdukas tarbimise korral seostatud mitmesuguste tervisega seotud eelistega.
Teadlased uurisid uuringus osalejate vereproove, mõõtes valgete vereliblede telomeeride pikkust. Nad leidsid, et neil, kes jõid neli tassi kohvi päevas, oli telomeeride pikkus võrreldav bioloogilise vanusega viis aastat noorem kui kohvi mittejoojatel. Rakukahjustusi täheldati neil, kes jõid rohkem kui viis tassi kohvi päevas.
Teadlased viitavad sellele, et kohvi vananemisvastane toime tuleneb selle antioksüdantsetest omadustest.
“Telomeerid on väga tundlikud nii oksüdatiivse stressi kui ka põletiku suhtes, rõhutades veelgi, kuidas kohvi tarbimine võib aidata säilitada rakkude vananemist populatsioonis, mille patofüsioloogia võib kaasa aidata vananemise kiirendamisele,” selgitasid teadlased.
Loughborough ülikooli bioloogiateaduste vanemlektor dr Elizabeth Akam, kes aga uuringus ei osalenud, ütles väljaandele, et teadlased oleksid pidanud uurima kohvis leiduvaid ühendeid, näiteks kofeiini veres.
“Selle uuringu märkimisväärne piirang on see, et selles vaadeldakse “kohvi” kui ühtset ainet. Kohv sisaldab aga palju erinevaid ühendeid ja me ei tea, millised neist manustati, millistes annustes või kui palju neid tegelikult vereringesse sattus,” ütles ta.
Rohkem uuringuid kohvi mõju kohta
Tuletame meelde, et kohvi joomine võib vähendada ebaregulaarsete südamelöökide tekkeriski. Kuigi vastupidine arvamus on väga levinud. Uuringu tulemusel leidsid teadlased, et regulaarselt väikestes annustes kohvi joonud patsientidel on korduvate arütmiahoogude arv oluliselt vähenenud.
